Mõnusad ampsud

Viimasest Oma Maitsest (mai 2010) leidsin huvitava koogiretsepti, kuhu saab järjekordselt rabarbereid kasutada. Mandli ja rabarberi kooslus tundus huvitav, samuti naudin üle kõige mahlaseid kooke. Kodujuust kattes kindlustab just sellise mahlasuse ja pehmuse. Peale esimest proovimist sai seda kooki koheselt veel 2 korda tehtud, lihtsalt nii hea ja hõrk oli! Kõik koogid kadusid ka helikiirusel...
Kuna esimese koogi tegemisel oli mul väga vähe aega ja mandleid koorida ei jõudnud, kasutasin mandlilaaste. Ja usun, et tulemus ei ole kehvem kui mandlitega tehes.

Põhi:
100 g toasooja võid
2 sl suhkrut
2 munakollast
2 dl (täistera)nisujahu
1 sl kartulijahu

Täidis:
1 dl mandlilaaste (või 0.5 dl kooritud mandleid)
0.5 dl tuhksuhkrut
3 muna
2.5 dl kodujuustu
0.75 dl hapukoort
0.75 dl suhkrut
300 g (3 keskmist vart) rabarberit

Vahusta toasoe või suhkruga ning lisa munakollased. Sega omavahel jahu ja tärklis ning sega võivahu hulka. Suru taigen võitatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele.
Purusta mandlilaastud (või kooritud mandlid*) köögikombainis või saumiksriga. Lisa tuhksuhkur ja jätka peenestamist. Lisa munad, koor, kodujuust, hapukoor ja suhkur. Püreesta segu ühtlaseks.
Tükelda rabarber ja laota tükid põhjale. Kalla üle mandlikreemiga. Küpseta 200 kraadises ahjus 30-35 minutit.

*mandleid saab edukalt koorida kui valada neile peale kuum vesi ja lasta veidi seista. Seejärel tuleb koor mandli küljest lahti ja selle saab kerge vaevaga sõrmedega eemaldada.

/prindi retsept/

Nagu juba öeldud, on rabarber sel aastal suurelt oma võimu näitamas, seega otsisin põnevaid ja maitsvaid maiustusi, mida neist peale kookide ja muffinite veel teha. Ja koheselt jäi pilk peale nendele iludustele Toidutegu-blogis. Proovisin järgi ja tulemus oli üldjoontes selline nagu ette kujutasin. Vaht oleks võinud olla vähem magus, kuid tõenäoliselt oli liigne magusus mu enda viga, kuna asendasin suhkru tunduvalt tervislikuma vahtrasiirupiga.
Maitseelamus on see aga kindlasti! Kui rabarbeireid on palju ja näiteks külalised aiapeole tulemas, soovitan kindlasti proovida!

Tulin täna poest tagasi kana poolkoivadega. Tuli kohe poes selline tuju, et tahaks hõrku, mahlaseid ja maitsvaid kanakoibi. Veidi internetis tuhnimist ja leidsingi nami-namist selle huvitava retsepti. Sulajuust teeb kana väga mahlaseks ja koos veiniga moodustab väga mõnus kaste. Kanad on pealt krõbedad, seest mahlased ja maitselt viivad keele alla! Sobivad ideaalselt riisi kõrvale. Mina kasutasin jasmiiniriisi. Tulemus oli vaimustav!

Rabarberihooaeg on ametlikult alanud! Ja üllatuslikult on rabarberid sel aastal juba nii vara nii suured! Kui tavaliselt korjan esimese koogi jaoks kõik pisikesed rabarberipunnid ära ja ootan siis kannatamatult mitu nädalat uusi, siis seekord olen saanud teha peaaegu korraga 3 kooki, ühe plaaditäie muffineid ja paar magustoitu. Ja ikka pole veel otsas!!!
Rabarberikook on tunnistus peatselt saabuvast suvest. Esimesed värsked ja vitamiiniküllased hapud varred on nii hurmavad, et midagi paremat ei oskagi sel hetkel ette kujutada. Kui talvel on saanud küpsetamisega piiri pidada, siis nüüd ei ole kookidest enam pääsu!

Martsipan sobib rabarberiga oivaliselt kokku. Olen seda Ragne kooki teinud ka varem ja ka muude viljadega (eriti hea on see maasikatega) ja see on endiselt nii hea, et esimese koogina tahaks just seda teha!



Põhi:
4 dl (täistera)nisujahu
2 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
150 g toasooja võid
2-3 sl vett

Täidis:
3-4 rabarberivart (ca 400g)
1.5 dl suhkrut
2 sl tärklist
1 tl kaneeli
100 g martsipani

Kate:
300 g hapukoort
2 muna
0.5 dl suhkrut

Sega kuivad ained omavahel, lisa toasoe või ja näppida sõrmede vahel purutaoliseks massiks. Suruda puru võiga määritud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele ning küpseta 200 kraadise ahju keskosas 10 min.
Tükelda kooritud rabarber ning sega tükid suhkru, kaneeli ning tärklisega. Lase seista 15-20 minutit, et eralduks vedelik.
Nõrutatud rabarberitükid asetada eelküpsetatud põhjale ja katta riivitud martsipaniga. Katteained segada ja valada martsipanitükkidega kaetud rabarberitele. Küpsetada 180 kraadi juures 50 minutit. Nautida jahtunult!



/prindi retsept/

Leivategu on meie peres juba üsna vana ja tavaline tegemine. Et seda põnevamaks teha, proovisin küpsetada ühe leiva asemel hoopis sepiku. Pärmi ma selleks kasutada ei soovinud, kuid juuretisega sai ka täitsa sepikumoodi tulemuse. Kuna rukkimaitse on ikka väga intensiivne, siis olen aru saanud, et kui juuretis on rukkijahuga kääritatud, tuleb ülejäänud jahuna lisada peaaegu kogu ulatuses nisujahu. Muidu tuleb ikka väga leivamaitseline sepik. Päris õiget sepikut ikka juuretisega ei saa või siis ei ole ma seda nippi veel avastanud. Aga nisujahu saab juuretisest nii palju võimu, et kerkimine on meeletu. Mingisugust pätsikest vormida on praktiliselt võimatu, ikka voolab taigen mööda vormi laiali :)
Selleks, et leivajuuretis ikka säiliks, teen koos ühe leiva ja ühe sepiku. Ainult sepiku tegemisel ei saaks enam uut juuretist võtta.

Ei ole midagi paremat lihtsast ja tavalisest kodusest kanasupist! Eriti kui laps on haige, on mõeldamatu, et seda süüa ei saaks. Supi tegemiseks kasutan täpselt neid köögivilju ja maitserohelisi, mida hetkel saada on. Ei ole juurikat, mida sinna panna ei kõlbaks (kui just peet ehk välja jätta :))

Munapudrust on saanud tänu meie tütre suurele munaarmastule üks viimase aja nädalavahetuste populaarsemaid hommikusööke. Tihti nõuab neiu seda endale ka lõunaks :)
Aga miks ka mitte - muna on ju väga tervslik, maitsev ning munapuder valmib kiirelt ja väga vähese vaevaga. Koostisained on ka alati kodus olemas.

Nagu jogurtiteemas juba mainitud, on mind tabanud suur maapiimahullus ja tõsine sõltuvus isetehtud kodusest kohupiimast. Kuna kasutan värsket piima, jääb kohupiima maise selline hõrk, puhas, mahe, üldsegi mitte hapukas. 2 liitrist piimast saab ca 450g kohupiima ja sellest jätkub minule täpselt kaheks päevaks :). Poest ostetud kohupiima enam ei taha ja ei möödu ka palju päevi, kus saan kohupiimata olla...
Olen proovinud teha ka poes müüdavast 3.5% piimast ja tulemus tuleb üsnagi sarnane. Niiet vabalt võib kasutada ka poepiima.

Kes proovib, ei kahetse. 450g kohupiima hinnaks tuleb 2 l piima hind (minu puhul 12 krooni).
Algne idee on jällegi pärit siit.

Kuigi ma ise suur tomatisupi sõber ei ole, siis selline lahendus oli mulle väga mokka mööda. Jamie Oliveri retseptide austajana ei tulnud mul ka seekord temas pettuda. Kasutatud on ohtralt värsket basiilikut, mis tomatiga lausa valatult sobib. Meelepärane on ka supi paks kontsistens ja mõnus juustune koorik. Maitse on korraga mahe, kuid samas äärmiselt huvitav ja nauditav. Tõsiselt mõnus vahemereline suutäis. Pluss viimasel ajal ei söö meil keegi enam saia (hommikul saab kõhu omatehtud leivast, müslist ja piimatoodetest täis:)), seega on see supp hea võimalus see sai ära kasutada. Kindlasti läheb see supp kordamisele! Leidsin supi Ragne blogist.

2 küüslauguküünt
1 kimp värsket basiilikut
oliiviõli
meresoola
musta pipart
400 g kooritud konservtomateid
3.5 dl vett
200 g (kõvaksläinud) saia
suhkrut
riivitud juustu

Torka kirsstomatitele augud sisse ning raputa neid kaanega suletud kausis ühe viilutatud küüslauguküüne ja veerandiga basiilikulehtedest. Piserda üle oliiviõliga, puista peale meresoola ning pipart ning raputa veelkord kõik segamini. Aseta segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning grilli ahjus 180 kraadi juures ca 20 minutit (selline teguviis toob tomatite maitse paremini esile). Kuumuta potis veidi oliiviõli, lisa ülejaanud küüslauk ning basiilikuvarred. Prae kergel tulel pidevalt segades, kuni need lähevad pehmeks. Lisa konservtomatid ja vesi. Tee tomatid lusikaga katki ning lase keema tõusta. Seejärel keeda tasasel tulel 15 minutit. Lõika sai väiksemateks tükkideks ja lisa potti. Sega läbi ning maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Lisa basiilikulehed ja lase madalal kuumusel podiseda ca 7-10 minutit. Viimaseks lisa supile ahjus küpsetatud kirsstomatid. Vajadusel lisa veel vett (konsitents jääb supi kohta väga paks, seega vett väga palju vaja ei ole). Serveeri riivitud juustuga, millel on lastud sulada ning on seejärel üle valatud 1 tl oliiviõliga.

Viimasel ajal olen isetegemise lainel. Ja õigustatult - enda kodused tooted on esiteks suurepärase maitsega. Kui ühe korra oled saanud, siis rohkem tööstuslikke enam ei soovi. Teiseks on nad tunduvalt tervislikumad,  jäävad ära igasugused keemilised koostisosad, säilitusained, suurtes kogustes suhkrut ja muud kahtlast kraami. See seemnemüsli on jällegi Toidutegu-blogist. Peale esmakordset maitsemist olen sellest täielikus sõltuvuses. Kohati ei oska ette kujutadagi, mis võiks olla parem värskelt omadest marjadest valminud jogurtist ja ahjust tulnud krõbedast müslist. Isegi laps on sellest maiustusest nii vaimustuses, et sööb seda paljalt ja võiks sellest toituda päevaringselt.

Kõik sai alguse avastusest, et minu kodu lähedal käib kaks korda nädalas piimamees ja toob ehtsat maapiima, mis on kõigele lisaks ka veel odavam kui poes müüdav piim. Mis võiks olla parem, kui värske piim otse talunikult, sulle veel praktiliselt koju kätte tooduna. Sõbranna Kreete levitas koheselt ka infot, et kodus on äärmiselt lihtne teha ise jogurtit, kohupiima ning toorjuustu. Ja nüüdsest toon igal nädalal piimamehelt 12 liitrit piima ning pidevalt töötab väikene kodune meierei. Tegelikult on jogurti-kohupiima-toorjuustu tegemine äärmiselt lihtne ning võtab vähe aega. Enda tehtud jogurt maitseb aga imeliselt, on tervislik, ei sisalda liigselt suhkrut ja on täielikult igasuguste e-ainete vaba. Vaadake poes müüdavate jogurtite pakendeid ja lugege kokku, mitu e-d leiate! Lisaks on kodune jogurt ka odav. Minu jogurtiliiter läheb maksma 6 krooni (eeldusel muidugi, et kasutan maitsestamiseks omasid säilitatud marju).
Hetkel olen oma jogurtist ja kohupiimast täielikus sõltuvuses ning ei saa üldse aru, miks ma neid juba varem ise ei teinud!

Jogurtijuuretis säilib külmkapis 3-5 päeva.

/prindi retsept/